Kõige suurem uudis on muidugi see, et ma sain teise aasta viisa kätte ja nüüd võin siin olla kungi 27. august 2015. Jama selle viisa tegemisega oli see, et oli vaja uut kopsupilti. Kuna austraallased armastavad automaatjuhendeid oma telefonidega asjaajamises, siis võttis natuke aega enne kui sain inimesega rääkida. Seda selleks, et kuna elan suurtest linnadest nii kaugel, siis oli vaja lähemal kopsupilti teha. Pika asjaajamise peale sain röntgenit teha Morees, mis on 100 km kaugusel Narrabrist. Päev pärast kopsupildi tegemist aga oligi viisa käes. Peen.
Eelmised vabad päevad käisin veidi ümbruskaudseid vaatamisväärsusi ka uurimas. Käisin Sawn Rockis ja Waa Gorges. Sawn Rock on siis laava aeglasel ja ühtlase jahtumisel tekkinud moodustis, kus molekulid on saanud rahulikult paika vajuda, et tekiksid viis- ja kuusnurksed sambad. Ma olin seda varem kusagil dokumentaalis näinud, aga oma silmaga oli ikka põnevam vaadata ja katsuda. Lisaks käisin Waa Gorges, mis asub kusagil karuperses. Pidin sõitma pikalt mööda kitsast kruusateed ja siis veel läbi eramaade põllutee. Lehmad igal pool ja nende pärast pidi väravaid pidevalt avama ja sulgema. Waa Gorge on selline kanjoni moodi asi, mis on tekkinud suurte vihmaperioodide jooksul miljonid aastad tagasi. Kaljusse olid moodustunud augud, mis olid vette täis. Mingeid viitasid seal polnud ja rada oli kah suht kehvake, aga selline äge outbacki loodus. Mitte kedagi seal ei olnud ka ja sain rahulikult mediteerida :D.
| Sawn Rocks |
| Waa Gorge |
Kalal olen ka igakord käinud kui vabad päevad on. Eile siis läks lõpuks õnneks ja sain siinkandis esimese kala - Murray Cod. Kahjuks ei saanud kala endale jätta, sest alammõõt on tal 60 cm ja minu kala oli ainult 55 cm. Aga pole hullu, küll ma mõne pirakama kätte veel saan. Aga veega on siin maal tõesti sitasti - jõgi suures osas ära kuivanud, ainult sügavamate kohtade peal oli vett ja voolu peaaegu polnud. Igatahes oli see korda läinud päev.
| Murray Cod |
| Tsill |
Töö on nagu töö ikka. Suuremaid jamasid pole olnud ja kõik töötab suht normaalselt. Ükspäev õnnestus mul endal üks põlen isegi ära hoida. Üks masinatest jooksis umbe ja ma läksid seda puhastama. Kakun siis seal rullikute vahel seda puuvilla välja kui tunnen, et sõrmedele sai aiai. Puhta hõõguv cotton käes. Sai ikka parajalt vanduda küll. Lisaks oli veel üks suurem jupp seda puuvilla, mis hõõgus, aga too ei põlenud veel ülenisti ja pääsesin põletusest.
Nüüd on juba üle poole hooajast läbi ja jäänud on ca 40 päeva veel. Hooaja lõpus tuleb kõigile töötajatele suur pidu, mille firma kinni maksab.
Tulevikuplaane pole veel teinud väga... kuigi vist peaks küll :D. Aga eks näis, senimaani on kõik ladusalt paika jooksnud, nii et küll midagi ikka saab.
Muuseas, siin on päris jahe ikka hetkel. Päeval on päris hea 20 kraadi ja rohkem, aga nii kui päike kaob on päris külm. Ööd on ikka päris külmad ja lubab isegi öökülma.