Töö puuvillatööstuses

Enne päris hooaja algust olid mõned proovipäevad, kus pandi masinad tööle ja harjutati kogu tsüklit puuvillaga läbi. Päris töö hakkas 16. aprillil ja öövahetustega. No esimene vahetus oli ikka päris perses. Kui proovipäevadel jooksid masinad normaalselt ja tekkisid ainult tüüpilised probleemid, siis esimesel ööl oli hullumaja. Mitte midagi ei saanud enam aru. Kui tavaliselt jookseb masin umbe maapinnal, mida sa kohe konsooliruumist ka näed, siis see öö olid järjest muud jamad kuskil kõrgematel tasemetel. Õnneks järgmised ööd olid rahulikumad ja sai hakata ametit õppima. Nüüdseks on põhiasjad selgeda ka. Töö on tolmune ja lärmakas. Maskid ees ja klapid peas.

Minu ülesandeks on siis konsooliruumis jälgida nelja puhastusmasinat, pressimisruumi ja arvuteid. Kuna pressimine käib ca iga minuti tagant, siis pea käib pidevalt ühelt poolt teisele. Lisaks teen teatud aja tagant puhastusringe ja lasen suruõhuga masinaid üle, et ummistusi vältida. Kui see ei ole aidanud, siis panen masinad osaliselt seisma, lukustan oma lukuga, et keegi ei saaks seda käivitada ja ronin masinate vahele, topin käsi masinasse ning kakun seal kinni olevat puuvilla välja. Algul ei saanud ikka tuhkagi aru, mida tegin, nüüd on see kõik juba väga käpas. Ja veel asendan pressimise ruumis tüdrukuid kui neil lõunapaus on. Assistant ginnerid on koguaeg paigas, aga teiste inimeste töö on roteeruv, kas on nad pressiruumis, koristavad või võtavad puuvilla palle vastu.

Konsooliruum

Senimaani läksid ööd kiiresti kuna oli ikka pidevalt midagi teha. Jama oli ainult siis kui kõik töötas ja pidi lihtsalt passima ning masinaid jälgima. Kuna ma olen seal ikka seletanud, et midagi võiks juhtuda, et tahaks midagi teha, siis naerdi ja öeldi, et naudi neid rahulikke hetki. Samas visatakse nalja, et näe masin on jälle hunniku puuvilla välja ajanud ja sulle meeldib rehaga tööd teha :D. Toomas the f*cking tank engine! Niisama on lihtsalt ka jama passida ja uni tikub rohkem peale.

Cotton ajas vähe üle

Module deck ehk cottoni ettesöötmise koht

Pressimisruum

Ühe katuse all on koos kaks tehast – kaks identset poolt ja kaks meeskonda. Põllumaad on vist kokku ca 40 ha, millest kolmandik on villa all, kolmandik söödis vist ja kolmandikule on külvatud taimed kasulike putukate meelitamiseks. Lisaks on ümber tehase ca 55 ha laopinda kuhu pannakse villapallid suurte vahedega, et masinad nad kätte saaks ja tuleoht väiksem oleks. Villa korjatakse kombainidega, mis võtavad tunnis kütust 65 liitrit ja kuigi tavaliselt jääb mega palju villa maha, siis teist korda pole mõtet üle sõita. Tehase ülevalpidamine maksab ca 7,5 dollarit tunnis, nii et arvutage palju see päevas või nädalas maksab.

Töötlemist ootav cotton

Töödeldud cotton

Homsest hakkavad päevavahetused, mis tähendab kella 6st ärkamist, mis mulle aga üldse ei sobi. Ma tahan hommikuti kaua magada ju.... Ja nii mu elu hakkab olema siin vähemalt kolm kuud – 7 tööl ja 3 vaba. Kui miskit teen või juhtub eks siis annan teada.


Videoülevaade:
 http://youtu.be/0IeERYZACgg

Puhkus ja uus töö

Pärast avokaadode korjamist ja enne uut tööd sai nädal puhata. Või noh, algul oli ikka mega palju sõitmist, enne kui Byron Baysse jõudsin. Esimese asjana sai külastatud kahte koske Millaa Millaa falls ja Josephine fals. Mõlamas käisin ujumas ka. Josephine fallsis saab mööda koske alla ka lasta. Algul proovisin minna, aga vool liiga tugev ja palju vett, seega ei hakanud minema. Siis nägin aga kuidas kolm tüüpi võtsid ette ja ujusid üle jõe ja lasid alla. No ja ma ei saanud siis ju kehvem olla. Üle sain ilusti, alla sain ka ilusti lasta ja oli peen. Aga tagasi saamisega oli juba raskusi, kiire vool ja keerised ja kärestik ja kivid. Üks nendest kolmest tüübist kandus mööda kärestikku allapoole, aga õnneks sai ikka kuskilt rondist kinni ja pääses ära. Minu esimene katse tagasi saada ebaõnnestus ka ja võttsi lihased suht läbi. Siis tuli aga üks kohalik tüüp appi ja õpetas, kuidas on targem sealt üle saada. Vaevu-vaevu rabelesin, et ühest kivist kinni saada ja siis kaldale kahlata. Pärast värisesin nagu haavaleht suurest pingutusest. 

Josephine falls

Millaa Milla falls

Edasi sai paar ööd Townsvilles oldud. Ja ikka hämmastav see austraallaste heatahtlikkus. Läks siis nii, et autol oli paak suht tühi, sai kalde peale pargitud ja enam käima ei saanud. Sai siis mindud tanklat otsima. Tee peal sai ühe mehe käest teed küsitud, aga selle asemel, et lihtsalt teed juhatada, võttis ta mu auto peale viis tanklasse, maksis viie liitri kütuse eest ja hoolitses lehtri-kanistri tagatisraha eest ning siis viis tagasi auto juurde. Sellised juhused taastavad usku inimkonda.

Üks öö sai vahepeal auto magatud ka. Selle eest järgmine öö oli peenes karvanpargis, mis oli loomaaia lähedal – Australia Zoo. Ootused olid küll natuke suuremad loomaaiale, aga hää oli ikka. Nägin papagoide ja krokodillide shõud. Lisaks tiigrid, kaelkirjakud, ninasarvikud, kängurud, koaalad ja igast muud elukad. Õnneks lasi kuivaga loomaaia ära käia, sest muul ajal kallas koguaeg.

27. jõudsin Byron Baysse, kus sai neljaks ööd pidama jäädud. Ilus väike turismilinnake. Elamiskohaks oli Arts Factory hostel, mille sarnast polnud veel näinud. Olid tavalised toad, jõhkralt suured telgid ja hütid ning eraldi telkimisala. Mainiti, et korra loeti umbes kokku 600 ööbijat – väike küla, kus käib iga päev pidu. Kõrval asus pruulikoda-baar-klubi. Byron Bays sai siis ära tehtud ka tandemhüpe ja käidud Dub FX kontsertil. Kahjuks jäi puhkus ikkagi lühikeseks, sest 2000 km sõitu võttis ikka palju aega ja energiat ära. Aga tore oli see, et idakaldale jõudsid ka need tüdrukud, kellega sai austraaliasse tuldud. Hää oli üle pika aja näha. Aa... ja hostelis jooksid koguaeg ringi suures sisalikud ja kalkunid, kes koguaeg süüa norisid.

Easter water dragon

Kõik koos

Kõige idapoolsem punkt Austraalias, Byron Bay

Edasi läks siis sõit 600 km sisemaale Wee Waa linna poole. 2. aprillil oli siis tervise uuring, kas ikka olen sobiv puuvillatööstusesse tööle. Kõigepealt pidi täitma üldise küsimustiku tervise kohta, kus oli lisaks arvutused kümne piires ja väike tekstiülesanne. Pärast pani arst tegema erinevaid harjutusi-painutusi, mõõdeti vererõhk, kopsumaht, nägemine ja kuulmine. Lisaks veel alkoholi ja narko test. Ei tea... seni pole veel lahti lastud :D.

Antud hetkeni ei ole veel töö päris pihta hakanud, homsest loodetavasti. Pärast medicali oli sissejuhatav päev, kus räägiti tööst ja ohutusest, näidati videosid ja slaide. Prooviks pandi tööle ka masinad ja näidati kuidas asi käib. Väga lärmakas ja tolmune elu saab olema. Kuna puuvill ei olnud veel valmis ja liiga vihmane oli ka vahepeal, siis hooaja algus venis. Need kaks nädalat siin on õnneks, aga inimestele tööd antud. Oleme saanud palju värvida, koristada ja aiatööd teha. Töö iseenesest on siis tehases sees. Vahetused on 12 tundi, 7 päeva tööl ja 3 vaba. Ametinimetus on mul assistant ginner ehk siis pean jooksvalt tegelema masinate hooldamise ja kontrollimisega ning vajadusel teisi asendama. Saab põnev olema, vähemalt algul...

Siinkandis on loodus jälle teistmoodi ja väga vahelduv. Asume lavamaal, kus on kaevandused ja põllud, ümber on mäed. Ükspäev käisin koos kahe Eesti tsikiga Mt Kaputar rahvuspargis mägedes matkamas. Oli vahelduseks üks lõbus päev. Need vaated, mis sealt avalduldusid oli lihtsalt lummavad. Niiiii ilus :D. Avastamiseks ja käimiseks on siin kohti küll ning aega ka. Tuleb nüüd ju mitu kuud siin tööd rügada.

Väike vido ka siis mu hüppest....
https://www.youtube.com/watch?v=_FF6MsiLk5k&feature=youtu.be