Sydney

04.08 hakkasin sõitma Narrabrist sõitma Sydney suunas. Kokku sõitsin järjest ca 7 tundi. Kuna GPS peksis segast, siis sõitsin selles hullus liikluses algul valesti ja tiirutasin Sydney peal mingi tund aega enne kui pärast mõningat vandumist hosteli üles leidsin. Lisaks kõigele sõitsin läbi tasulise tunneli, mis ei olnud sugugi plaanis. Ilma GPSita ei tee siin ilmas enam midagi.

Hostel on parajalt suur, ma usun, et mahutab vähemalt 40 inimest. Ise olen kõige suuremas toas, kus on kokku 14 voodikohta. Õnneks on tuba ühisaladest eemal ja on suht vaikne isegi ning pidi olema palju puhtam kui mõned teised toad :D. Olen siin ainuke eestlane.

Esimesel päeval otsustasin siis kohe turistiks hakata ja tegin jalutuskäigu Sydney peal. Kohustuslikud kohad nagu ooperimaja, Harbor Bridge sild, botaanikaaed ja üks kunstimuuseum said ära tehtud. Esimest korda nägin oma silmaga Piccasso teoseid :D. Kokku kõndisin ca 7 tundi ja keerasin jalad pekki, nii et mitu päeva lonkasin. Mõned päevad hiljem sai juba bussiga linna sõidetud. Kesklinnas toimus palestiinlaste meeleavaldus Iisraeli vastu. Päris põnev vaatepilt oli. Pärast sai käidud ka hiinalinnas, mis ei olnud küll selline mida ma ootasin, aga käis kah. Turg oli tore ja söök hää. 

Tööotsing. Panin ühel heal päeval kuulutuse üles Gumtree-sse, et otsin üldtööd ja samal päeval sain juba kolm tööpakkumist. Võtsin esimese kohe vastu ja reedel oli tööpäev - vaipade fotoshoot. Põhimõtteliselt tehti 4000 dol maksvatest vaipadest ühes eramajas pilte ning mina pidin koos ühe india tüübiga mööblit ja vaipu majas ringi tõstma. Ma vist irvitasin seal kogu selle aja, väga uus kogemus :D.

Nädal hiljem sain teise töövahendusfirma kaudu Lakes Golf Clubis, mis kujunes kuuma auruga duširuumide koristamiseks. Aga see raisk ei ole veel raha ära maksnud. Eks näis.

Mingi hetk sai tööle kandideeritud Graincorpi ja lõpuks sain ka tagasisidet, et vaja online koolitused ära teha. Tegin need ära ja jään jälle ootama. Lisaks tegin läbi White Cardi online koolituse. See on selline ohutusalane koolitus, mille tunnistus annab mulle õiguse töötada ehitusel. Loodan selle varsti kätte saada. Üks päev tegin hostelis koristust ja hooldust. Nipet-näpet parandused ustele, katuseluugile ja vihmaveerennile. Kokku 4 tundi ja teenisin 60 dollarit, mis üürist maha läks.

Üks nädalavahetus sai käidud kaitsealal Blue Mountains. Jõudsin näha ainult ühte kohta Wentworthi, kuna hilja sai hostelist minema ja õhtuks tagasi. Öösel sai siis kambaga kasiinosse mindud. Inglastel oli huvi jalkat vaadata, mina tuiasin mööda seda asutust ringi. See oli ikka metsik vaatepilt. Nagu filmis noh, tohutu suur, lauad ja masinad igal pool. Ruletis mängisin sekundiga maha 10 dol ja masinasse jätsin 5 dol. Kunagi võtan selle käigu veel kaine peale ka ette :D. Kahjuks ei lubatud seal pilti teha.

Kuna ma ei viitsinud oma töö otsimise kuulutust maha võtta, siis nädal hiljem pakuti kogemata jälle tööd. Tööks on soojustuse paigaldamine majade katustele ja põrandatele, mida olen teinud juba 2 nädalat. Töö on iseenesest lihtne kui kitsad tingimused ja varajane ärkamine välja arvata. Ärkan tavaliselt kl 5 hommikult, et kella 6ks lattu jõuda ja seal edasi töö autoga objektile sõita. Kui alguses ajas see liiklus mu hulluks, siis nüüd olen juba ära harjunud. Klassikute järgi on nüüd linnas autoga liiklemine nagu lumme kusta :D.

Töö

 

27. augustil sai esimene aasta Austraalias täis ja nüüd jookseb juba teine. Päris hull aasta oli ja uus tuleb veel parem. Hetkel lubasin ülemusele, et jään veel kuuks ajaks tema juurde tööle. Siis jõuan natuke raha koguda, et kuhugi poole edasi reisida. Selleks ajaks peaks ilmad ka juba suvised olema, sest siin on kaks nädalat sadanud.

Sydney on äge linn. Tsill!

Vana lõpp ja edasi

Niisiis. Puuvilla töötlemise hooaeg sai juba nädal aega tagasi läbi. Sai võetud üks lisa öövahetus ja minu vahetuse ajal jooksis viimane pall masinasse sisse. Algul arvati, et äkki saab asi kesköö paiku läbi, aga tegelikult lõpetasime kell 6 hommikul ehk siis tund varem kui tavaline lõpp. Viimased tunnid venisid ikka väga-väga ja pagana masinad hakkasid ka just lõpus tõrkuma.

Kui ma koju magama läksin hakkasid kohe koristustalgud, mis kestsid kolm päeva. Ise osalesin kahel päeval. Ütleme nii, et tolm ei saanud ikka päris otsa, tee, mis sa tahad. Surveõhuga lasti terve tehas kolm päeva järjest üle. Vahel oli nii, et ei näinud paari meetri kauguselegi. Oleksin pidanud ikka vahel kaitseprille ka kandma :P.

Lõpu tähistamiseks oli kohalikus baaris pidu, kus olid snäkid ja alkohol tasuta meile. Kohati natuke hägune õhtu :D. Aga senimaani ei ole mul veel Austraalias olles sellist õiget pohmakat olnud.

Enne ja pärast pidu sa maja koristatud, sest sealt oli vaja lõpuks ka välja kolida. Igatahes jäin ma viimaseks sinna, kes siis veel kõik üle vaatas. Lõpuks sa kokku korjatud 5 suurt prügikotitäit jäätmeid... päris õudne. Õnneks sain need tasuta prügimäele ära anda.

Kuna mul kolimise hetkeks veel plaane polnud, mis edasi saab, siis pakkus üks kohalik kolleeg Kaitlyn, et ma saan tema pere juurde kolida kauaks vaja. Niisiis kolisin nende majja esimesele korrusele sellisesse baari-puhketoa moodi ruumi. Väga mõnus ja pole nüüd külm kui endises majas.

Majas elavad siis kuu aja pärast abielluvad Grant ja Kaitlyn ning nende 3 aastane tütar Dakoda. Algul elas siin ka Kaitlyni õde Kelly, aga see löödi majast välja :D. Selline austraalia perekonnaga koos elamine on olnud omamoodi kogemus :D. Njah, ei oskagi kohe seda hästi sõnadesse panna, aga väga tore ja lõbus on siin olnud. Teevad mulle süüa ja kõik on olemas. Hetk tagasi käisin nendega kaasas tütrele papagoid ostmas. Sellises suvalises eramajas olid aias puurid paljude eri papagoidega, mine ja võta. Kui tüdrukult küsiti, et mis linnule nimeks saab, siis oli vastus lühike – Slug (eesti keeles nälkjas). Parim!

Nädala jooksul, mis ma siin olen olnud, sai auto remonditud. Õnneks midagi eluohtlikku ei olnud, ainult väiksemad asjad, aga 700 dollarit läks ikka. Nüüd on vähemalt hing rahu, et saab vabalt edasti trippida. Lisaks sai tuludeklaratsiooniga ära alustatud. Muidu on olnud rohkem vegeteerimine ja plaanide tegemine.

Täna ongi siin viimane öö ja homme hommikul panen Sydney poole minekut. Seekord siis täitsa üksi. Saab olem täiesti uus väljakutse ja seiklus. Hetkel on ühes kõige odavamas hostelis kaheks nädalaks koht kinni pandud, mille aja jooksul üritan välja mõelda, mis edasi saab. Natuke on muidugi kahju ka, et see elu siin läbi sai, sest esimest korda tundsin ma ennast tõsiselt hästi siin maal. Samas ei olnud kunagi nii palju ka kohalikega suhelnud. Aga kõik see tööseltskond oli vägev. Sai palju nalja ja lõbutsetud. Kui hästi läheb, siis tulen järgmine aasta siia tagasi.

Aega on, kiiret ei ole, täielik vabadus.