Tasmaania

Nädal aega Tasmaaniat oli vähe. Võimalik, et ka kaks nädalat on vähe, aga parem oleks ikka olnud.

Igatahes sõit Tasmaaniasse algas praamiga, mis kestis terve öö. Saarele jõudes põrutasin kohe Hobartisse, mis asub lõunakaldal. Olin seal kolm ööd ja käisin kohalikke vaatamisväärsustega tutvumas. Kahjuks ilm väga ei soosinud väljas liikumist, seega käisin ühel päeval MONAs, kuntsimuuseumis. See oli hea kogemus. Katarsis. Ma usun, et Petsile ja mu teistele kunsti haridusega sõpradele meeldiks see koht eriti. Hobartist 10 min kaugusel on Mt Wellington, mägi täpselt linna kõrval, kus avanes tohutu vaade linnale ja lahele.

Lambad

Idakaldal

Mt Wellington

Hobart

Edasi tegin väikse ringsõidu. Lasin üles mööda läänekallast, kus külastasin ka ühte loomade varjupaika. Tegin paar tuuri kaasa ja oli isegi õpetlik. Viimasel päeval külastasin koopaid ja Mt Cradle-it. Mägedes külm, ca 9 kraadi. Öösel tahtis nina pähe ära külmuda. Ilus roheline, metsane, mägine ja puhta veega maa.

Mt Cradle

matkarada

mägijärv

lumi

St Columba falls

Pärast Tasmaaniat sõitsin Griffithisse, NSW. Siin oli mul intervjuu Casella veinitehases töötamiseks ja suureks rõõmuks sain koha ka. Töö hakkab jaanuaris. Ilmad on ilusad, vahel käin kalal, aga enamuse aega passin tühja. Peab uue plaani välja mõtlema. Cheers.

Melbourne ja roadtrip

Melbourne

Nädal Melbournes läks suht rahulikult. Käisin paar korda linnapeal ja tegin sarnase tuuri kaasa nagu Sydneys. Üldiselt täitsa ilus linnake jälle, aga ma arvan, et Sydneyle jääb alla. Aga noh, vähe sai kohapeal ka oldud ja vähem nähtud. Kõige põnevam asi, mis Melbournes on... pingviinid. Väiksed armsad paterdajad. Seda ma ei osanud oodata.

Roadtripp

18.10 võtsin suuna Melbournest Great ocean roadi suunal. Suured laiad kiirteed muutusid 100 km pärast väga käänulisteks ja üles alla jooksvateks teedeks. Tihtipeale sai sõita ainult 50ga või alla selle.

Esimese suurema peatuse tegin väikeses linnas Lorne, kus otsustasin aja maha võtta ja kala püüda. Ostsin hunniku külmutatud krevette söödaks ja hakkasin tsillima. Oma kolm tundi sai seal sillal oldud. Saagiks neli kala. Kolm neist olid grass whiting, mida üks kalamees laitis ja teine kiitis. No igatahes ei viitsinud ma nendega tegeleda ja läksid tagasi loodusesse.

grass whiting

Õhtuks jõudsin puhkealale Otway kaitsealal. Kuna oli laupäev ja tasuta telkimine, siis oli koht suht pilgeni rahvast täis. Teiseks õhtuks läksin sinna tagasi, siis oli ainult üks auto lisaks minule.

õhtusöök

Paari päeva jooksul sai läbi käidud mõned kosed, matkarajad, ookeaniäär ja puude otsas ronimine. Väga värskendav oli jälle looduses olla. Ja kuigi need rannad ja kaldad on juba tavaliseks muutunud, siis aegajalt jääb neid vaadates ikka karp lahti küll. Väga hullud vaated.

Kuna autos magamisest aitas jälle mõneks ajaks, kuna siin on päris külm, ca 15 kraadi päeval, siis kolisin kolmeks ööks Apollo Bay backpackersisse. Järgnevad päevad on plaan magada ja palju kalal käia ja mitte midagi teha.

From Sydney to Melbourne

Sydneys sai oldud kaks kuud, kuigi algne plaan oli tegelikult kaks nädalat. Aga hää oli. Viimasel nädalal sai kahel korral kolimisfirma jaoks töötatud ja kiirelt musta raha teenitud. Korra käisin veel kasiinos ja pikem rannapäev sai ka tehtud, mis lõppes juba väiksema põletusega.

6. oktoobril sai siis Sydney seljataha jäetud ja roadtrip algas. Algas muidugi erinevate randade külastamisega – Shellharbour, Jervis Bay, ookeani lähedus on ikkagi mõnus. Õhtuks jõudsin suht Canberra lähedale ja jäin Bungendore Showgroundile ööseks. Öeldi, et ööbimine on 20 dollarit. Ma sain aru, et keegi tuleb ja võtab selle raha, aga kuna hommikuks kedagi välja ei ilmunud lasin lihtsalt jalga. Magasin autos, selle öö tagaistmel, aga järgmised kõik juhi kõrvalistmel. Veits ebamugav küll, aga hää vaheldus.

kodu

 

Üks ööbimiskohtadest

Teise päeva veetsin Canberras, Austraalia pealinn siis. Väga roheline linn, iga teega käis kaasas oma allee, suur järv keset linna, mäed ümberringi. Alustasin päeva sõjamuuseumiga ja tasuta tuuriga. Austraalial oli ootamatult suur roll maailmasõdades. Kaks erilisemat objekti muuseumis toon välja ka. Esiteks oli neil seal väike jaapanlaste allveelaev, mis ründas Sydneyt 1942. aastal, aga ise enda õhku lasi. Teiseks oli nõukogude Eesti vabastamise poster, mida ma üldse ei osanud oodata. Edasi käisin läbi veel parlamendihoonest ja kunstimuuseumist. Ehtne turist.

Canberra

Taamal parlament

Õhtuks maandusin Cooma linna lähedal ühel puhkealal. Algul olin täitsa üksi, aga siis tuli mõni veel. Nende seas üks hull vanamees. Algul vaatasin, et lihtsal tavaline jutukas austraallane, aga kui jutt läks organivaraste, miiniväljade ja juutide peale, siis sai asi selgeks. Katsu siis sellise juures tõsist nägu teha ja takka kiita... lisaks kõigele tundis muret, kas mul ikka piisavalt riideid on. Pakkus kolme ameerika t-särki 7 dollariga. Lõpetasin kähku oma söömise ja sõitsin natuke eemale.

Järgmised paar päeva möödusid sõitmise ja võimalike põnevamate kohtade külastamise tähe all. Ei ole mõtet neid randasid ja muud siin loetleda. Aga Lakes Entrance on ilus linn, vee ääres suht väike linnake. Seal käisin korra kalal ka, paar võttu oli, aga õnneks midagi kätte ei saanud.

Disaster Bay

Green Cape

Merimbula Beach

Green Cape lähedal

Siil?!

11. oktoobri lõuna paiku jõudsin siis lõpuks Melbourne. Plaan oli hea, pessu ja magama, aga eiiii, ei lastud. Üks toakaaslane on räme norskaja ja ta otsustas ka lõunauinaku teha. Läksin siis välja päikse kätte tsillima, kus sai hakatud ühe Uus-Meremaa tüübiga õlletama. Pakkus kohe muidugi tööd ka, aga noh, eks näis kui ma teda veel näen, siis paar päeva võiks seda teha küll. Õhtul sain kokku ühe vana sõbraga Dunsborough päevilt, kes vedas mu kaasa oma firma peole. Pidu toimus firma omaniku katusekorteris, alko voolas ja muud ained ka kindlasti. Järgmine päev sai juba sama kambaga rannas tsillitud.

Elan HabitatHQ hostelis St Kilda linnaosas, kus rand on 10 minuti jalutuskäigu kaugusel. Hetkel on mulje hea. Ilm on siin tunduvalt jahedam kui Sydneys ja väga muutlik. Kui eile oli lõuna ajal 28 kraadi sooja, siis paar tundi hiljem oli sellest saanud tuuline 18 kraadi. Küll jõuab see suvi Melbourne ka.

St Kilda

Elu Sydneys

Ega siin palju uut öelda polegi. Viis päeva tööd ja kaks vaba. Ära on tüüdanud see tööelu :D, seega otsustasin ära lõpetada selleks korraks ja on jäänud veel 3 päeva töötada. Mis täpselt edasi saab selgub selle nädala jooksul. Üks võimalus on Graincorp, teine on lihtsalt puhkus ja Austraalia avastamine.

Igatahes sai vahepeal Graincorpi vestlusel ära käidud. Lasti teha jälle hulka harjutusi, kaaluti, mõõdeti ja katsuti jõudu. Lisaks ohutusteemaline video ja test. White cardi sain ka vahepeal kätte.

Kolm nädalat tagasi oli ca 300 m eemal plahvatus, nii et antud hetkeks on üks maja läinud. Kolm inimest sai surma ja poe omanik on arvatavasti asja taga. Miks ei ole veel teada, kohus käib. Lisaks sellele on hostelis kahel korral tuletõrje alarm tööle läinud. Tuletõrje on kiire, ca 5 minutiga on kohal. Esimesel korral sõitis kohale kolm autot, teine kord ainult üks. Aga õnneks valealarm.

Paar nädalat sai ilma pidurituledeta sõidetud. Kaitsmed ja pirnid korras, aga tuled ei töötanud. Sai siis sõber Eigoga vesteldud ja selguski, et piduritulede lüliti on pekkis. Lisaks natuke googeldamist ja lammutuse külastamine ning lüliti sai oma käega ära vahetatud. Lammutus oli võimas – tuhanded autod. Kaks dollarit sissepääs ja võta mis juppe tahad ning väljudes maksad. Mu käest ei võetud rohkem midagi.

Iga nädal näen siin avariisid. Ühega läks endal väga õnneks, kuna olen õppinud kogemustest pikivahet hoidma. Nimelt just minu eest said sõbralikult kokku kolm uut ja värskelt pestut autot, nii et mahlad väljas ja ilm tossu täis. Selliste pärast hakkab liiklus ikka mõnusalt venima, niigi on sõidud pikad. Korra nägin ka kuidas üks auto oli läbi tellistest aia arvanud sõita.

Vabal ajal on rohkem selline pargis tsillimine olnud. Korra sai juba rannas ja ujumas ka käidud. Peaks vist ühe turisti ringkäigu veel tegema enne kui siin mina panen, aga eks näis kuidas selle laiskusega on.

Sydney

04.08 hakkasin sõitma Narrabrist sõitma Sydney suunas. Kokku sõitsin järjest ca 7 tundi. Kuna GPS peksis segast, siis sõitsin selles hullus liikluses algul valesti ja tiirutasin Sydney peal mingi tund aega enne kui pärast mõningat vandumist hosteli üles leidsin. Lisaks kõigele sõitsin läbi tasulise tunneli, mis ei olnud sugugi plaanis. Ilma GPSita ei tee siin ilmas enam midagi.

Hostel on parajalt suur, ma usun, et mahutab vähemalt 40 inimest. Ise olen kõige suuremas toas, kus on kokku 14 voodikohta. Õnneks on tuba ühisaladest eemal ja on suht vaikne isegi ning pidi olema palju puhtam kui mõned teised toad :D. Olen siin ainuke eestlane.

Esimesel päeval otsustasin siis kohe turistiks hakata ja tegin jalutuskäigu Sydney peal. Kohustuslikud kohad nagu ooperimaja, Harbor Bridge sild, botaanikaaed ja üks kunstimuuseum said ära tehtud. Esimest korda nägin oma silmaga Piccasso teoseid :D. Kokku kõndisin ca 7 tundi ja keerasin jalad pekki, nii et mitu päeva lonkasin. Mõned päevad hiljem sai juba bussiga linna sõidetud. Kesklinnas toimus palestiinlaste meeleavaldus Iisraeli vastu. Päris põnev vaatepilt oli. Pärast sai käidud ka hiinalinnas, mis ei olnud küll selline mida ma ootasin, aga käis kah. Turg oli tore ja söök hää. 

Tööotsing. Panin ühel heal päeval kuulutuse üles Gumtree-sse, et otsin üldtööd ja samal päeval sain juba kolm tööpakkumist. Võtsin esimese kohe vastu ja reedel oli tööpäev - vaipade fotoshoot. Põhimõtteliselt tehti 4000 dol maksvatest vaipadest ühes eramajas pilte ning mina pidin koos ühe india tüübiga mööblit ja vaipu majas ringi tõstma. Ma vist irvitasin seal kogu selle aja, väga uus kogemus :D.

Nädal hiljem sain teise töövahendusfirma kaudu Lakes Golf Clubis, mis kujunes kuuma auruga duširuumide koristamiseks. Aga see raisk ei ole veel raha ära maksnud. Eks näis.

Mingi hetk sai tööle kandideeritud Graincorpi ja lõpuks sain ka tagasisidet, et vaja online koolitused ära teha. Tegin need ära ja jään jälle ootama. Lisaks tegin läbi White Cardi online koolituse. See on selline ohutusalane koolitus, mille tunnistus annab mulle õiguse töötada ehitusel. Loodan selle varsti kätte saada. Üks päev tegin hostelis koristust ja hooldust. Nipet-näpet parandused ustele, katuseluugile ja vihmaveerennile. Kokku 4 tundi ja teenisin 60 dollarit, mis üürist maha läks.

Üks nädalavahetus sai käidud kaitsealal Blue Mountains. Jõudsin näha ainult ühte kohta Wentworthi, kuna hilja sai hostelist minema ja õhtuks tagasi. Öösel sai siis kambaga kasiinosse mindud. Inglastel oli huvi jalkat vaadata, mina tuiasin mööda seda asutust ringi. See oli ikka metsik vaatepilt. Nagu filmis noh, tohutu suur, lauad ja masinad igal pool. Ruletis mängisin sekundiga maha 10 dol ja masinasse jätsin 5 dol. Kunagi võtan selle käigu veel kaine peale ka ette :D. Kahjuks ei lubatud seal pilti teha.

Kuna ma ei viitsinud oma töö otsimise kuulutust maha võtta, siis nädal hiljem pakuti kogemata jälle tööd. Tööks on soojustuse paigaldamine majade katustele ja põrandatele, mida olen teinud juba 2 nädalat. Töö on iseenesest lihtne kui kitsad tingimused ja varajane ärkamine välja arvata. Ärkan tavaliselt kl 5 hommikult, et kella 6ks lattu jõuda ja seal edasi töö autoga objektile sõita. Kui alguses ajas see liiklus mu hulluks, siis nüüd olen juba ära harjunud. Klassikute järgi on nüüd linnas autoga liiklemine nagu lumme kusta :D.

Töö

 

27. augustil sai esimene aasta Austraalias täis ja nüüd jookseb juba teine. Päris hull aasta oli ja uus tuleb veel parem. Hetkel lubasin ülemusele, et jään veel kuuks ajaks tema juurde tööle. Siis jõuan natuke raha koguda, et kuhugi poole edasi reisida. Selleks ajaks peaks ilmad ka juba suvised olema, sest siin on kaks nädalat sadanud.

Sydney on äge linn. Tsill!

Vana lõpp ja edasi

Niisiis. Puuvilla töötlemise hooaeg sai juba nädal aega tagasi läbi. Sai võetud üks lisa öövahetus ja minu vahetuse ajal jooksis viimane pall masinasse sisse. Algul arvati, et äkki saab asi kesköö paiku läbi, aga tegelikult lõpetasime kell 6 hommikul ehk siis tund varem kui tavaline lõpp. Viimased tunnid venisid ikka väga-väga ja pagana masinad hakkasid ka just lõpus tõrkuma.

Kui ma koju magama läksin hakkasid kohe koristustalgud, mis kestsid kolm päeva. Ise osalesin kahel päeval. Ütleme nii, et tolm ei saanud ikka päris otsa, tee, mis sa tahad. Surveõhuga lasti terve tehas kolm päeva järjest üle. Vahel oli nii, et ei näinud paari meetri kauguselegi. Oleksin pidanud ikka vahel kaitseprille ka kandma :P.

Lõpu tähistamiseks oli kohalikus baaris pidu, kus olid snäkid ja alkohol tasuta meile. Kohati natuke hägune õhtu :D. Aga senimaani ei ole mul veel Austraalias olles sellist õiget pohmakat olnud.

Enne ja pärast pidu sa maja koristatud, sest sealt oli vaja lõpuks ka välja kolida. Igatahes jäin ma viimaseks sinna, kes siis veel kõik üle vaatas. Lõpuks sa kokku korjatud 5 suurt prügikotitäit jäätmeid... päris õudne. Õnneks sain need tasuta prügimäele ära anda.

Kuna mul kolimise hetkeks veel plaane polnud, mis edasi saab, siis pakkus üks kohalik kolleeg Kaitlyn, et ma saan tema pere juurde kolida kauaks vaja. Niisiis kolisin nende majja esimesele korrusele sellisesse baari-puhketoa moodi ruumi. Väga mõnus ja pole nüüd külm kui endises majas.

Majas elavad siis kuu aja pärast abielluvad Grant ja Kaitlyn ning nende 3 aastane tütar Dakoda. Algul elas siin ka Kaitlyni õde Kelly, aga see löödi majast välja :D. Selline austraalia perekonnaga koos elamine on olnud omamoodi kogemus :D. Njah, ei oskagi kohe seda hästi sõnadesse panna, aga väga tore ja lõbus on siin olnud. Teevad mulle süüa ja kõik on olemas. Hetk tagasi käisin nendega kaasas tütrele papagoid ostmas. Sellises suvalises eramajas olid aias puurid paljude eri papagoidega, mine ja võta. Kui tüdrukult küsiti, et mis linnule nimeks saab, siis oli vastus lühike – Slug (eesti keeles nälkjas). Parim!

Nädala jooksul, mis ma siin olen olnud, sai auto remonditud. Õnneks midagi eluohtlikku ei olnud, ainult väiksemad asjad, aga 700 dollarit läks ikka. Nüüd on vähemalt hing rahu, et saab vabalt edasti trippida. Lisaks sai tuludeklaratsiooniga ära alustatud. Muidu on olnud rohkem vegeteerimine ja plaanide tegemine.

Täna ongi siin viimane öö ja homme hommikul panen Sydney poole minekut. Seekord siis täitsa üksi. Saab olem täiesti uus väljakutse ja seiklus. Hetkel on ühes kõige odavamas hostelis kaheks nädalaks koht kinni pandud, mille aja jooksul üritan välja mõelda, mis edasi saab. Natuke on muidugi kahju ka, et see elu siin läbi sai, sest esimest korda tundsin ma ennast tõsiselt hästi siin maal. Samas ei olnud kunagi nii palju ka kohalikega suhelnud. Aga kõik see tööseltskond oli vägev. Sai palju nalja ja lõbutsetud. Kui hästi läheb, siis tulen järgmine aasta siia tagasi.

Aega on, kiiret ei ole, täielik vabadus.

Tegemistest

Mõni ei jäta ikka üldse rahule selle blogiga, seega tuleb paar rida ikka kirjutada.

Kõige suurem uudis on muidugi see, et ma sain teise aasta viisa kätte ja nüüd võin siin olla kungi 27. august 2015. Jama selle viisa tegemisega oli see, et oli vaja uut kopsupilti. Kuna austraallased armastavad automaatjuhendeid oma telefonidega asjaajamises, siis võttis natuke aega enne kui sain inimesega rääkida. Seda selleks, et kuna elan suurtest linnadest nii kaugel, siis oli vaja lähemal kopsupilti teha. Pika asjaajamise peale sain röntgenit teha Morees, mis on 100 km kaugusel Narrabrist. Päev pärast kopsupildi tegemist aga oligi viisa käes. Peen.

Eelmised vabad päevad käisin veidi ümbruskaudseid vaatamisväärsusi ka uurimas. Käisin Sawn Rockis ja Waa Gorges. Sawn Rock on siis laava aeglasel ja ühtlase jahtumisel tekkinud moodustis, kus molekulid on saanud rahulikult paika vajuda, et tekiksid viis- ja kuusnurksed sambad. Ma olin seda varem kusagil dokumentaalis näinud, aga oma silmaga oli ikka põnevam vaadata ja katsuda. Lisaks käisin Waa Gorges, mis asub kusagil karuperses. Pidin sõitma pikalt mööda kitsast kruusateed ja siis veel läbi eramaade põllutee. Lehmad igal pool ja nende pärast pidi väravaid pidevalt avama ja sulgema. Waa Gorge on selline kanjoni moodi asi, mis on tekkinud suurte vihmaperioodide jooksul miljonid aastad tagasi. Kaljusse olid moodustunud augud, mis olid vette täis. Mingeid viitasid seal polnud ja rada oli kah suht kehvake, aga selline äge outbacki loodus. Mitte kedagi seal ei olnud ka ja sain rahulikult mediteerida :D.

Sawn Rocks

Waa Gorge

Kalal olen ka igakord käinud kui vabad päevad on. Eile siis läks lõpuks õnneks ja sain siinkandis esimese kala - Murray Cod. Kahjuks ei saanud kala endale jätta, sest alammõõt on tal 60 cm ja minu kala oli ainult 55 cm. Aga pole hullu, küll ma mõne pirakama kätte veel saan. Aga veega on siin maal tõesti sitasti - jõgi suures osas ära kuivanud, ainult sügavamate kohtade peal oli vett ja voolu peaaegu polnud. Igatahes oli see korda läinud päev.

Murray Cod

Tsill

Töö on nagu töö ikka. Suuremaid jamasid pole olnud ja kõik töötab suht normaalselt. Ükspäev õnnestus mul endal üks põlen isegi ära hoida. Üks masinatest jooksis umbe ja ma läksid seda puhastama. Kakun siis seal rullikute vahel seda puuvilla välja kui tunnen, et sõrmedele sai aiai. Puhta hõõguv cotton käes. Sai ikka parajalt vanduda küll. Lisaks oli veel üks suurem jupp seda puuvilla, mis hõõgus, aga too ei põlenud veel ülenisti ja pääsesin põletusest.

Nüüd on juba üle poole hooajast läbi ja jäänud on ca 40 päeva veel. Hooaja lõpus tuleb kõigile töötajatele suur pidu, mille firma kinni maksab.

Tulevikuplaane pole veel teinud väga... kuigi vist peaks küll :D. Aga eks näis, senimaani on kõik ladusalt paika jooksnud, nii et küll midagi ikka saab.

Muuseas, siin on päris jahe ikka hetkel. Päeval on päris hea 20 kraadi ja rohkem, aga nii kui päike kaob on päris külm. Ööd on ikka päris külmad ja lubab isegi öökülma.