esimesed 2 nädalat

Niisiis, kuna üks huviline ikka oli, siis kirjutan aegajalt.

Kuna nüüdseks on kaks nädalat mööda läinud siis ei viitsi väga detailselt kirjutada. Aga reis siia läks hästi ja ilma suuremate viperusteta. Tallinna lennujaamas kombiti korralikult läbi ja see oli häiriv ning seal oli ka kõige karmim kontroll mu arust. Austraalias kõndisime juba lihtsalt läbi värava... Ja lennukiga nii pikalt reisimine on tüütu, 12 tundi lennata magada ei saa ja kõik kohad on kanged.

Perthi lennujaama jõudes ei olnud kellelgi muidugi hosteli aadressi, hea, et nimi meeles oli. Aga üks taksojuht laenas oma nutikat ja saime aadressi enamvähem teada. Esimene hosteli vaatepilt oli isegi minu jaoks veidi kahtlane. Nagu torm oleks üle käinud. Kõik oli sitane ja pudeleid täis. Mõni kakerdas juba 7 ajal ringi ka. No aga enne 11 me sisse ei saanud ja siis oli ka, et viimane tüüp polnud välja kolinud, tuba sassis ja räpane. No ja siis ei saanud kohe tekki ja patja, mille peale Mariliis hakkas juba marutama. Tsikid olid kõik pool šokis sellest jamast. Järgmine jama selle Planet Inn hosteliga – nad ei tunne öörahu mõistet. Vahet pole, mis nädala päev, pidu kestis ikka 4-5ni hommikul, katsu siis magada.

Kuna tööotsingud Perthis ei sujunud, pidev pidu ja rahakulu, siis ostsime nelja peale auto. 91. aasta Mitsubishi Magna ehk Maggie. Auto saime saksa bäkkeritelt kätte 800 dollari eest. Küsisin 50 alla. Üldiselt on hea auto, aga aja jooksul on ka mõni viga tulnud. Rool teeb trikke ja kui aknad lahti, siis ajab gaasi sisse. Aga seni on hää. Autol pool matkavarustust kaasas ja veidi sööki ka.

03.09 läksime siis Perthist minema õnne otsima. Ühe öö magasin autos, teise caravan pargis ja kuuendal jõdsime Dunsborough beachhouse-sse. Siin otsustasin Mariliis ja Merilin tagasi Perthi minna, mina jäin Kristiinaga siia. Koht on väga peen. Muidu nagu hostel ikka, aga selline tore muruplats, kossu ja võrguplats, ning 200 m majast (kui niigi palju) on rand ja ookean. Peen.

Õnneks selles hostelis on öörahu mõiste olemas, aga nädalavahetusel ei sega see kedagi :D. Igatahes pidu oli korralik, kes mida tarvitas. Siin on kohalik bäkkerite jook Goon, mis on põhimõtteliselt odav 4 liitrine vein. Räägivad, et selle valmistamiseks kasutatakse lisaks linde ja kalu :P. Sellel on palju sorte, aga paar valget on vast joodavad.

10.09 seisuga saime siin Kristiinaga lõpuks tööd kuhugi viinamarja kasvandusse. Mida me veel tegema hakkame selgub kohapeal.

Senimaani on siin väga hea olnud, selline tunne nagu oleks kogu elu siin elanud.