Pärast avokaadode korjamist ja enne
uut tööd sai nädal puhata. Või noh, algul oli ikka mega palju
sõitmist, enne kui Byron Baysse jõudsin. Esimese asjana sai
külastatud kahte koske Millaa Millaa falls ja Josephine fals.
Mõlamas käisin ujumas ka. Josephine fallsis saab mööda koske alla
ka lasta. Algul proovisin minna, aga vool liiga tugev ja palju vett,
seega ei hakanud minema. Siis nägin aga kuidas kolm tüüpi võtsid
ette ja ujusid üle jõe ja lasid alla. No ja ma ei saanud siis ju
kehvem olla. Üle sain ilusti, alla sain ka ilusti lasta ja oli peen.
Aga tagasi saamisega oli juba raskusi, kiire vool ja keerised ja
kärestik ja kivid. Üks nendest kolmest tüübist kandus mööda
kärestikku allapoole, aga õnneks sai ikka kuskilt rondist kinni ja
pääses ära. Minu esimene katse tagasi saada ebaõnnestus ka ja
võttsi lihased suht läbi. Siis tuli aga üks kohalik tüüp appi ja
õpetas, kuidas on targem sealt üle saada. Vaevu-vaevu rabelesin, et
ühest kivist kinni saada ja siis kaldale kahlata. Pärast värisesin
nagu haavaleht suurest pingutusest.
 |
| Josephine falls |
 |
| Millaa Milla falls |
Edasi sai paar ööd Townsvilles oldud.
Ja ikka hämmastav see austraallaste heatahtlikkus. Läks siis nii,
et autol oli paak suht tühi, sai kalde peale pargitud ja enam käima
ei saanud. Sai siis mindud tanklat otsima. Tee peal sai ühe mehe
käest teed küsitud, aga selle asemel, et lihtsalt teed juhatada,
võttis ta mu auto peale viis tanklasse, maksis viie liitri kütuse
eest ja hoolitses lehtri-kanistri tagatisraha eest ning siis viis
tagasi auto juurde. Sellised juhused taastavad usku inimkonda.
Üks öö sai vahepeal auto magatud ka.
Selle eest järgmine öö oli peenes karvanpargis, mis oli loomaaia
lähedal – Australia Zoo. Ootused olid küll natuke suuremad
loomaaiale, aga hää oli ikka. Nägin papagoide ja krokodillide
shõud. Lisaks tiigrid, kaelkirjakud, ninasarvikud, kängurud,
koaalad ja igast muud elukad. Õnneks lasi kuivaga loomaaia ära
käia, sest muul ajal kallas koguaeg.
27. jõudsin Byron Baysse, kus sai
neljaks ööd pidama jäädud. Ilus väike turismilinnake.
Elamiskohaks oli Arts Factory hostel, mille sarnast polnud veel
näinud. Olid tavalised toad, jõhkralt suured telgid ja hütid ning
eraldi telkimisala. Mainiti, et korra loeti umbes kokku 600 ööbijat
– väike küla, kus käib iga päev pidu. Kõrval asus
pruulikoda-baar-klubi. Byron Bays sai siis ära tehtud ka tandemhüpe
ja käidud Dub FX kontsertil. Kahjuks jäi puhkus ikkagi lühikeseks,
sest 2000 km sõitu võttis ikka palju aega ja energiat ära. Aga
tore oli see, et idakaldale jõudsid ka need tüdrukud, kellega sai
austraaliasse tuldud. Hää oli üle pika aja näha. Aa... ja hostelis
jooksid koguaeg ringi suures sisalikud ja kalkunid, kes koguaeg süüa
norisid.
 |
| Easter water dragon |
 |
| Kõik koos |
 |
| Kõige idapoolsem punkt Austraalias, Byron Bay |
Edasi läks siis sõit 600 km sisemaale
Wee Waa linna poole. 2. aprillil oli siis tervise uuring, kas ikka
olen sobiv puuvillatööstusesse tööle. Kõigepealt pidi täitma
üldise küsimustiku tervise kohta, kus oli lisaks arvutused kümne
piires ja väike tekstiülesanne. Pärast pani arst tegema erinevaid
harjutusi-painutusi, mõõdeti vererõhk, kopsumaht, nägemine ja
kuulmine. Lisaks veel alkoholi ja narko test. Ei tea... seni pole
veel lahti lastud :D.
Antud hetkeni ei ole veel töö päris
pihta hakanud, homsest loodetavasti. Pärast medicali oli
sissejuhatav päev, kus räägiti tööst ja ohutusest, näidati
videosid ja slaide. Prooviks pandi tööle ka masinad ja näidati
kuidas asi käib. Väga lärmakas ja tolmune elu saab olema. Kuna
puuvill ei olnud veel valmis ja liiga vihmane oli ka vahepeal, siis
hooaja algus venis. Need kaks nädalat siin on õnneks, aga
inimestele tööd antud. Oleme saanud palju värvida, koristada ja
aiatööd teha. Töö iseenesest on siis tehases sees. Vahetused on 12 tundi, 7 päeva tööl ja 3 vaba. Ametinimetus on mul assistant ginner ehk siis pean jooksvalt tegelema masinate hooldamise ja kontrollimisega ning vajadusel teisi asendama. Saab põnev olema, vähemalt algul...
Siinkandis on loodus jälle teistmoodi
ja väga vahelduv. Asume lavamaal, kus on kaevandused ja põllud,
ümber on mäed. Ükspäev käisin koos kahe Eesti tsikiga Mt Kaputar
rahvuspargis mägedes matkamas. Oli vahelduseks üks lõbus päev.
Need vaated, mis sealt avalduldusid oli lihtsalt lummavad. Niiiii
ilus :D. Avastamiseks ja käimiseks on siin kohti küll ning aega ka.
Tuleb nüüd ju mitu kuud siin tööd rügada.
No comments:
Post a Comment