Puhkus puhkuse sees

Niisiis... mis ma siis vahepeal teinud olen. Sõitnud ja sõitnud ja sõitnud. Liiga palju sõitmist. Algul sõitsin Narrabrisse, kus plaanisin olla paar ööd, aga jäin nädalaks. Olin jällegi sõprade pere juures. Sellest elust võiks muidugi pikemalt kirjutada, aga osad pärlid jätan endale ka :).

Brisbane

 

Tormi mõju hostelile

 Edasi sai liigutud Brisbane´i. Mulle jättis linn hea mulje. Suur looklev jõgi jookseb läbi ja on väga künklik ja roheline. Kuna Kristiina ja Mari-Liis elavad Brisbanes, siis sai paaril korral ka nendega aega veedetud. Päris värskendav oli vahetut eesti keelt rääkida. Ma ei tea mitu kuud ei olnud ühegi eestlase otsa sattunud. Aga Brisbanes oli ju 30 aasta suurim torm :D. Hea, et mu auto garaazis oli, muidu oleks rahe tõttu klaasid läinud. Oma silmaga ei ole nii suurt rahet veel näinud.

 Pärast Brisbane hakkas aga tõeline puhkus. Kõigepealt sõitsin Rainbow Beachi, kus järgmine päev hakkas seiklus Fraser Islandil, mis peaks olema maailma suurim liivasaar. Reis toimus dziipidega, mida kokku 8 tükki. Ringi lasime kahes eraldi grupis ja kõik said ise sõita ka. Ookeanivette ujuma otse rannast ei saanud minna, kuna see koht kubiseb haidest. Selle asemel käisime ujumas saarel asuvates järvedes ja ühes väga lahedas ojas Eli Creek. Oja ise oli ca põlvini, aga täpselt paras, et lasta ennast allavoolu vedada ja ümbrust nautida. Mckenzie järves oli väga peenike liiv, millega soovitati nahka hõõruda ja juukseid pesta ning selle mõju oli tõesti tuntav. Ööbimine oli kämpimisalal telkides. Ala oli piiratud elektriaiaga, et dingod sisse ei pääseks ja nende eest hoiatati koguaeg. Räägiti igast dingorünnakutest ja autoõnnetustest. Ca kolm nädalat enne meie reisi oli näiteks üks auto üle katuse keeratud ja üks inglise tüdruk oli surma saanud. No ja neid õnnetus ning surmajuhtumeid seal saarel ikka jagus. Söök oli kolmeks päevaks külmakastidega kaasas ja süüa tegime ise. Igatahes väga aktiivne ja pidune puhkus oli. 

McKenzie järv

Üks võistlustest

McKenzie järv

Indian head

Fraser Island

Edasi sõitsin ca 1000 km põhja poole Airlie Beachile. Kuna jõudsin sinna mitu head päeva enne järgmist reisi, otsustasin teha ühe kalastustripi saartevahele. Varustus ja sööt oli firma poolt ning sai igast huvitavaid kalu püütud. Kahjuks midagi piisavalt suurt ja head kätte keegi ei saanud, seega lasime kõik tagasi. Igati korda läinud päev.

Kole kui kurat - puffer fish

Tusky

 Nüüd hakkas paadi tripp Whitsunday saarestiku ümber. Põhimõtteliselt sai veedetud kolm päeva suures purjepaadis ja ainult ühel korral lasti meid maale. Ülejäänud aja sai vedeletud tekil või snorgeldatud. Ja ütleme nii, et see korallide vahel igast kaladega ujumine oli peen. Nii palju värve ja elu. A ja kilpkonnaga ujusin ka :). Magamine ja söögitegemine käis kõik kohapeal. Kuna ilm oli ikka väga soe seal põhja pool, siis esimese öö magasin ma väljas tekil, kuna all pool polnud mingit õhu liikumist. Samuti saime aidata purjede heiskamisel, pidime elueest väntama, et puri üles saaks. Reisi lõpus jäime äiksetormi kätte. Lained muutusid ilusaks, vihma kallas, nii et lõikas, välgutas ja müristas. Suureks pettumuseks ainult üks šveitsi tüdruk jäi merehaigeks, kõik teised pidasid vastu. Maale jõudes kõikusid veel kaks päeva, enne kui aju aru sai mis toimub.

Beebi hai

Paadis

Vee all kahjuks pilti ei teinud, aga need ujusid väga ülbelt nina eest läbi. Batfish.

Whitsundays

Torm tuleb

Pärast kõike seda toredust algas mul ca 1900 km-ne sõit Sydney suunas, millest 3 ööd veetsin autos ja ühe öö austraallastest sõprade juures Brisbanes. Väga tüütu sõit oli :D. Nüüd olen tagasi Sydneys ja jään siia kuni 4. jaanuar, pärast mida ootab juba uus töö Griffithis.

Mõned sihtkohad

Tasmaania

Nädal aega Tasmaaniat oli vähe. Võimalik, et ka kaks nädalat on vähe, aga parem oleks ikka olnud.

Igatahes sõit Tasmaaniasse algas praamiga, mis kestis terve öö. Saarele jõudes põrutasin kohe Hobartisse, mis asub lõunakaldal. Olin seal kolm ööd ja käisin kohalikke vaatamisväärsustega tutvumas. Kahjuks ilm väga ei soosinud väljas liikumist, seega käisin ühel päeval MONAs, kuntsimuuseumis. See oli hea kogemus. Katarsis. Ma usun, et Petsile ja mu teistele kunsti haridusega sõpradele meeldiks see koht eriti. Hobartist 10 min kaugusel on Mt Wellington, mägi täpselt linna kõrval, kus avanes tohutu vaade linnale ja lahele.

Lambad

Idakaldal

Mt Wellington

Hobart

Edasi tegin väikse ringsõidu. Lasin üles mööda läänekallast, kus külastasin ka ühte loomade varjupaika. Tegin paar tuuri kaasa ja oli isegi õpetlik. Viimasel päeval külastasin koopaid ja Mt Cradle-it. Mägedes külm, ca 9 kraadi. Öösel tahtis nina pähe ära külmuda. Ilus roheline, metsane, mägine ja puhta veega maa.

Mt Cradle

matkarada

mägijärv

lumi

St Columba falls

Pärast Tasmaaniat sõitsin Griffithisse, NSW. Siin oli mul intervjuu Casella veinitehases töötamiseks ja suureks rõõmuks sain koha ka. Töö hakkab jaanuaris. Ilmad on ilusad, vahel käin kalal, aga enamuse aega passin tühja. Peab uue plaani välja mõtlema. Cheers.

Melbourne ja roadtrip

Melbourne

Nädal Melbournes läks suht rahulikult. Käisin paar korda linnapeal ja tegin sarnase tuuri kaasa nagu Sydneys. Üldiselt täitsa ilus linnake jälle, aga ma arvan, et Sydneyle jääb alla. Aga noh, vähe sai kohapeal ka oldud ja vähem nähtud. Kõige põnevam asi, mis Melbournes on... pingviinid. Väiksed armsad paterdajad. Seda ma ei osanud oodata.

Roadtripp

18.10 võtsin suuna Melbournest Great ocean roadi suunal. Suured laiad kiirteed muutusid 100 km pärast väga käänulisteks ja üles alla jooksvateks teedeks. Tihtipeale sai sõita ainult 50ga või alla selle.

Esimese suurema peatuse tegin väikeses linnas Lorne, kus otsustasin aja maha võtta ja kala püüda. Ostsin hunniku külmutatud krevette söödaks ja hakkasin tsillima. Oma kolm tundi sai seal sillal oldud. Saagiks neli kala. Kolm neist olid grass whiting, mida üks kalamees laitis ja teine kiitis. No igatahes ei viitsinud ma nendega tegeleda ja läksid tagasi loodusesse.

grass whiting

Õhtuks jõudsin puhkealale Otway kaitsealal. Kuna oli laupäev ja tasuta telkimine, siis oli koht suht pilgeni rahvast täis. Teiseks õhtuks läksin sinna tagasi, siis oli ainult üks auto lisaks minule.

õhtusöök

Paari päeva jooksul sai läbi käidud mõned kosed, matkarajad, ookeaniäär ja puude otsas ronimine. Väga värskendav oli jälle looduses olla. Ja kuigi need rannad ja kaldad on juba tavaliseks muutunud, siis aegajalt jääb neid vaadates ikka karp lahti küll. Väga hullud vaated.

Kuna autos magamisest aitas jälle mõneks ajaks, kuna siin on päris külm, ca 15 kraadi päeval, siis kolisin kolmeks ööks Apollo Bay backpackersisse. Järgnevad päevad on plaan magada ja palju kalal käia ja mitte midagi teha.

From Sydney to Melbourne

Sydneys sai oldud kaks kuud, kuigi algne plaan oli tegelikult kaks nädalat. Aga hää oli. Viimasel nädalal sai kahel korral kolimisfirma jaoks töötatud ja kiirelt musta raha teenitud. Korra käisin veel kasiinos ja pikem rannapäev sai ka tehtud, mis lõppes juba väiksema põletusega.

6. oktoobril sai siis Sydney seljataha jäetud ja roadtrip algas. Algas muidugi erinevate randade külastamisega – Shellharbour, Jervis Bay, ookeani lähedus on ikkagi mõnus. Õhtuks jõudsin suht Canberra lähedale ja jäin Bungendore Showgroundile ööseks. Öeldi, et ööbimine on 20 dollarit. Ma sain aru, et keegi tuleb ja võtab selle raha, aga kuna hommikuks kedagi välja ei ilmunud lasin lihtsalt jalga. Magasin autos, selle öö tagaistmel, aga järgmised kõik juhi kõrvalistmel. Veits ebamugav küll, aga hää vaheldus.

kodu

 

Üks ööbimiskohtadest

Teise päeva veetsin Canberras, Austraalia pealinn siis. Väga roheline linn, iga teega käis kaasas oma allee, suur järv keset linna, mäed ümberringi. Alustasin päeva sõjamuuseumiga ja tasuta tuuriga. Austraalial oli ootamatult suur roll maailmasõdades. Kaks erilisemat objekti muuseumis toon välja ka. Esiteks oli neil seal väike jaapanlaste allveelaev, mis ründas Sydneyt 1942. aastal, aga ise enda õhku lasi. Teiseks oli nõukogude Eesti vabastamise poster, mida ma üldse ei osanud oodata. Edasi käisin läbi veel parlamendihoonest ja kunstimuuseumist. Ehtne turist.

Canberra

Taamal parlament

Õhtuks maandusin Cooma linna lähedal ühel puhkealal. Algul olin täitsa üksi, aga siis tuli mõni veel. Nende seas üks hull vanamees. Algul vaatasin, et lihtsal tavaline jutukas austraallane, aga kui jutt läks organivaraste, miiniväljade ja juutide peale, siis sai asi selgeks. Katsu siis sellise juures tõsist nägu teha ja takka kiita... lisaks kõigele tundis muret, kas mul ikka piisavalt riideid on. Pakkus kolme ameerika t-särki 7 dollariga. Lõpetasin kähku oma söömise ja sõitsin natuke eemale.

Järgmised paar päeva möödusid sõitmise ja võimalike põnevamate kohtade külastamise tähe all. Ei ole mõtet neid randasid ja muud siin loetleda. Aga Lakes Entrance on ilus linn, vee ääres suht väike linnake. Seal käisin korra kalal ka, paar võttu oli, aga õnneks midagi kätte ei saanud.

Disaster Bay

Green Cape

Merimbula Beach

Green Cape lähedal

Siil?!

11. oktoobri lõuna paiku jõudsin siis lõpuks Melbourne. Plaan oli hea, pessu ja magama, aga eiiii, ei lastud. Üks toakaaslane on räme norskaja ja ta otsustas ka lõunauinaku teha. Läksin siis välja päikse kätte tsillima, kus sai hakatud ühe Uus-Meremaa tüübiga õlletama. Pakkus kohe muidugi tööd ka, aga noh, eks näis kui ma teda veel näen, siis paar päeva võiks seda teha küll. Õhtul sain kokku ühe vana sõbraga Dunsborough päevilt, kes vedas mu kaasa oma firma peole. Pidu toimus firma omaniku katusekorteris, alko voolas ja muud ained ka kindlasti. Järgmine päev sai juba sama kambaga rannas tsillitud.

Elan HabitatHQ hostelis St Kilda linnaosas, kus rand on 10 minuti jalutuskäigu kaugusel. Hetkel on mulje hea. Ilm on siin tunduvalt jahedam kui Sydneys ja väga muutlik. Kui eile oli lõuna ajal 28 kraadi sooja, siis paar tundi hiljem oli sellest saanud tuuline 18 kraadi. Küll jõuab see suvi Melbourne ka.

St Kilda

Elu Sydneys

Ega siin palju uut öelda polegi. Viis päeva tööd ja kaks vaba. Ära on tüüdanud see tööelu :D, seega otsustasin ära lõpetada selleks korraks ja on jäänud veel 3 päeva töötada. Mis täpselt edasi saab selgub selle nädala jooksul. Üks võimalus on Graincorp, teine on lihtsalt puhkus ja Austraalia avastamine.

Igatahes sai vahepeal Graincorpi vestlusel ära käidud. Lasti teha jälle hulka harjutusi, kaaluti, mõõdeti ja katsuti jõudu. Lisaks ohutusteemaline video ja test. White cardi sain ka vahepeal kätte.

Kolm nädalat tagasi oli ca 300 m eemal plahvatus, nii et antud hetkeks on üks maja läinud. Kolm inimest sai surma ja poe omanik on arvatavasti asja taga. Miks ei ole veel teada, kohus käib. Lisaks sellele on hostelis kahel korral tuletõrje alarm tööle läinud. Tuletõrje on kiire, ca 5 minutiga on kohal. Esimesel korral sõitis kohale kolm autot, teine kord ainult üks. Aga õnneks valealarm.

Paar nädalat sai ilma pidurituledeta sõidetud. Kaitsmed ja pirnid korras, aga tuled ei töötanud. Sai siis sõber Eigoga vesteldud ja selguski, et piduritulede lüliti on pekkis. Lisaks natuke googeldamist ja lammutuse külastamine ning lüliti sai oma käega ära vahetatud. Lammutus oli võimas – tuhanded autod. Kaks dollarit sissepääs ja võta mis juppe tahad ning väljudes maksad. Mu käest ei võetud rohkem midagi.

Iga nädal näen siin avariisid. Ühega läks endal väga õnneks, kuna olen õppinud kogemustest pikivahet hoidma. Nimelt just minu eest said sõbralikult kokku kolm uut ja värskelt pestut autot, nii et mahlad väljas ja ilm tossu täis. Selliste pärast hakkab liiklus ikka mõnusalt venima, niigi on sõidud pikad. Korra nägin ka kuidas üks auto oli läbi tellistest aia arvanud sõita.

Vabal ajal on rohkem selline pargis tsillimine olnud. Korra sai juba rannas ja ujumas ka käidud. Peaks vist ühe turisti ringkäigu veel tegema enne kui siin mina panen, aga eks näis kuidas selle laiskusega on.