Avokaadofarm

Esimeses avokaadofarmis sai töötatud ainult kaks nädalat, kuna kõik sai nii kiiresti ära korjatud. Nagu aru sain, siis on ümbruskonnas üldse kehv aasta ja head aastad ongi üle ühe. Igatahes lubati korjajatele, et saame kõik tööd teises farmis. Lõpuks läks nii, et tööd saime ainult mina ja Kristiina. Prantslased leidsid ise vist midagi ja sakslased läksid üldse minema.

Esimese päeva hommikult kohale jõudes tervitati meid suureks üllatuseks eesti keeles. Korjajate töödejuhatajaks osutus Valga poiss. Elab siin oma naisega juba aasta ja töötas siin ka juba enne. Siis saime väga hästi aru ka, miks just meid valiti. Aga väga hää ja lahe ikka.

Uus farm on väheke suurem, aga nagu eelmiseski kasvatatakse ka siin mangosid, lisaks on ka laim. Kuna tänasega said avokaadod ka siin korjatus, siis homsest hakkame laimi korjama. Avokaadode korjamine käib kääridega, peab jätma väikse varrenupsu alles sellele sordile, et säiliks. Käärid kolmes mõõdus: üks kahemeetrine, teine pool meetrit ja tavalised aiakäärid. Korjamine käib paari peale ja päeva rekord oli 2280 kg, millest läheb maha veel kastide kaal. Keskmiselt sai korjatud 6 kasti päevas, mis on ca 300 kg. Maksti kilo pealt 23 senti. Natuke vähe võitu küll, aga väga vinguda ka ei saa. Tööpäevad on koos pausidega kümnetunnised. Kõige aeglasemad korjajad me polnud, aga no aasiast pärit inimestega on päris raske võistelda. Taiwani inimesed on kiired korjajad ja pakkijad. Homsest siis laimid ja peaks olema tunnipalk. Eks näis kuidas nendega läheb, aga oleme siin farmis viimast nädalat nagunii.

Siin farmis kasvab igasugu põnevaid asju, mõne nime isegi ei tea. Naabri maa peal sai kookose raksus käidud. Kätte sain ühe kookose, sest see oli maas. Puu otsa ei taha kohe üldse ronida. Aga kookose lammutamine ei olnud ka lihtne. Kõigepealt on tal ju ümber paks pehme kiuline ümbris, mis oli vaja ära saada. Pärast oli lihtne, auk oli juba kookosel olemas ja piima sai ilusti kätte, siis tuli kookost paar korda vastu betooni virutada, et see katki saada ning siis sai ka kookost ennast nautida. Teine mega hea asi mida siin söön on passionfruit. Mõneti meenutab seest kranaatõuna, aga on hoopis midagi muud. See on väga hea asi, mida võimalusel soovitan proovida. Lisaks proovisin ära ka oma esimese mango. Jälle mega hea. Muuseas kasvavad siin ilu pärast pomelod, mandarinid ja pagan teab, mis ime asjad veel ning loomulikult banaanid :D. Toorest banaani ma enam ei maitse. Avokaadosid olen ka loomulikult ikka päris palju söönud. Väga mõnus asi kui osata süüa.

Siinses farmis on ka üsna kirju elustik. Koertele lisaks on üks kodustatud känguru, kes meiega tihtipeale põllule kaasa käis. Sõi seal ridade vahel siis vaikselt rohtu või nautis vilu. Edasi on veel kalkunid ja paabulinnud. Paabulindude sabasuled on vist küll kõik majadesse sisse ära korjatud. Ühtegi suurt säravat saba pole näha. Meie töödejuhataja näeb vähemalt korra nädalas ka madusid maas või puudeotsas, aga ise pole peale sattunud. Tavaliselt lüüakse need loomad maha, aga senimaani pole veel surnud isenditki näinud.

Kalalkäik on siin eriti lihtne, jõgi on kohe maja kõrval. Paar korda olen käinud saiaga püüdmas ja üks kord läks õnneks ka. Sain sellise ca kilose latika moodi kala. Natuke aega hiljem tõmbasin välja ka kilpkonna. Kilpkonn sai tagasi lastud, sest isegi Taiwani tüübid ei osanud temast süüa teha.

Üks nädalavahetus sai ette võetud ja käidud karti sõitmas. Hää vaheldus töörutiinile.

Aeg on siin mega kiiresti läinud. Kohe tuleb nädal puhkust ja siis hakkab juba uus töö ca 2000 km siit lõuna poole.